Ära kunagi valeta

Kõik algas hoovimüügist. Ivy oli kaheksa kuud ja üks nädal rase, kui ta nõudis, et tema ja abikaasa David saaksid lahti kolist, mille nad olid saanud päranduseks koos vana viktoriaanlikus stiilis kolm aastat tagasi ostetud majaga. Nimetage seda pesapunumiseks või närvitsemiseks – Ivy lihtsalt soovis, et see kõik oleks läinud: vanad lambipesad, kastid 1960. aastatest pärit National Geographicu ajakirjadega, neli musta villast sinelit.

Ei Ivy ega David tundnud seda naist alguses ära. Selgus aga, et klient, kes päris laimirohelisest klaasist luigekujulise vaagna kohta – naine, kes nägi umbes sama rase välja kui Ivy −, polnud keegi muu kui Davidi ja Ivy kunagine keskkooliaegne klassikaaslane Melinda, kes oli enda sõnutsi lapsepõlves sageli mänginud selles vanas majas. Ilmselgelt olid David ja Ivy maja kallal vaeva näinud ja Melinda palus luba seal veidi ringi vaadata. David viis Melinda majja. Ja naine ei väljunud sealt enam kunagi.

Nüüd on David politsei kahtlusalune ja Ivy leiab end sukeldumas kaugesse minevikku, et mehe nime puhtaks pesta. Ent ta leiab tasapisi, et Davidi minevik pole just selline, nagu Ivy seda mäletab, ja peagi avastab ta pettuse, reetmise ja valede sasipuntra, milles on nii neid valesid, mida räägime inimestele, keda armastame, kui ka neid, mida räägime iseendale…

Halastamatult tempokas ja häirivalt õõvastav „Ära kunagi valeta” on haarav põnevik sellest, kui hästi me tunneme inimesi, keda armastame, ja kui kaugele oleme valmis minema, et kaitsta oma minevikusaladusi.

Hallie Ephroni psühholoogilise krimipõneviku „Ära kunagi valeta“ keskmes on keskkooliaegsetest kallimatest abielupaar Ivy ja David Rose. Nad on noored ja edukad, ootavad oma esimest last, kes peaks sündima kolme nädala pärast. See pole aga nende esimene katse lapsevanemaiks saada. Koristamistuhinas Ivy korraldab vanast kolist vabanemiseks hoovimüügi, kuhu ilmub ka Ivy ja Davidi kunagine klassiõde Melinda, kelle välimus on pea tundmatuseni muutunud. David läheb koos Melindaga majja talle seal ringkäiku tegema, ent keegi ei näe Melindat väljumas. Kui Melinda õde teda politsei abil otsima hakkab, saab Davidist peamine kahtlusalune Melinda kadumises. David vahistatakse, sest politsei leiab tema süüle viitavaid asitõendeid. David on ka politseile valetanud. Ivy usub Davidi süütusse ja asub omal käel Melinda kadumist uurima ning avastab nii mõndagi ootamatut ja ebameeldivat. Ühtlasi selgub, et Ivy ei tea Davidi ja ta sõprade minevikust kaugeltki kõike.

Raamat on tõeliselt kaasakiskuv ja tempokas, realistlik, ent ootamatute pööretega ning sel puudub tavapärane õnnelik lõpp. Lugejale jääb teadmine, et elus pole mitmel põhjusel alati võimalik kõike täpselt ja kindlalt teada saada ning meil tuleb otsustada, kas suudame sellega leppida või mitte.

Anne Kull

tõlkija