Logi sisse

Registreerimine

+372 53 924 601 E-N 9:00 - 15:00
Search
Exact matches only
Search in title
Search in content
Search in comments
Search in excerpt
Search in posts
Search in pages
Search in groups
Search in users
Search in forums
Filter by Custom Post Type
Filter by Categories

Ostukorv

Deborah’t oodates

Deborah’t oodates

13.75€

Kas mees hakkab teda armastama?

Kodutu neiu vajab, et tema eest hoolitsetaks… Ilmselt just nii nägi Deborah’t Sir James Marlow. Miks ta muidu oleks tõtanud teda päästma? Neiu teadis, et mitte ta välimuse pärast: tal olid porgandpunased juuksed ja erilise iluga ta ei hiilanud. See oli ainus selgitus, mille ta suutis välja mõelda – kui mees temalt just midagi muud ei tahtnud…

Laos

Kas mees hakkab teda armastama?

Kodutu neiu vajab, et tema eest hoolitsetaks… Ilmselt just nii nägi Deborah’t Sir James Marlow. Miks ta muidu oleks tõtanud teda päästma? Neiu teadis, et mitte ta välimuse pärast: tal olid porgandpunased juuksed ja erilise iluga ta ei hiilanud. See oli ainus selgitus, mille ta suutis välja mõelda – kui mees temalt just midagi muud ei tahtnud…

  • Betty Neels

    Betty Neels

    Armastusromaanide lugejad kogu maailmas olid kurvad, kui 2001. aasta juunis lahkus Betty Neels. Tema karjäär kestis kolmkümmend aastat ning ta kirjutas ka üheksakümnendates eluaastates. Miljonitele fännidele kehastas Betty tõelist armastusromaanide autorit, kuigi temast sai kirjanik juhuse tahtel. Ta jäi medõe ametist pensionile, ent tema lakkamatult küsimusi esitav meel tahtis tegevust.

    Betty uus karjäär sai alguse, kui ta kuulis üht daami kohalikus raamatukogus kurtmas heade armastusromaanide vähesuse üle. Betty esimene romaan „Õed Petersid Amsterdamis” („Sister Peters in Amsterdam”) ilmus 1969. aastal, kokku kirjutas ta 134 romaani. Tema romaanid pakuvad rahustavat soojust, mis oli ka tema enda iseloomu osa. Betty vaim ja loomulik anne elavad edasi tema lugudes.

Deborat oodatesDeborah’ on orb ja peab püüdma elus ise hakkama saada. Tal on porgandpunased juuksed ning ta välimuses pole midagi erilist, küll aga on tal ilusad silmad. Neiu ei arva endast eriti palju, ehkki on hoolas, tubli ja praktilise meelega.

Olles hoolitsenud oma haige ema ja hiljem kasuisa eest, oskab Deborah vanade haigete inimestega kenasti toime tulla ning saab tööd ühe voodihaige proua hooldajana. Ta tutvub sir James Marlow’ga, kes on tunnustatud arst. Mees on rikas ja hea välimusega ning oma alal tõeline professionaal – ent Deborah on vaene, ilutu ja ilma ametioskusteta. Neiul läheb tarvis uut töökohta, mille ta saab tänu sir Jamesile, ja mees aitab teda ka edaspidi. Deborah arvab, et sir James teeb seda vaid haletsusest, ja heasüdamlik doktor mõtleb seda algul ka ise – mis muud põhjust võiks tal olla?

Ent aeg möödub ja Deborah mõistab, et tal on mehe vastu tunded. Kuid ta ei saa loota, et neile ka vastatakse…

 

Tiina Kanarbik

tõlkija

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Ole esimene, kes sellele raamatule kommentaari kirjutab

Soovitame

Hüvastijättu pole vaja

Kas see jääb vaid unistuseks?

Doktor Aldo van der Lindenist saaks suurepärane abikaasa – selles oli Louise kindel. Enne seda, kui mees ta perekonnaga tutvus, suhtus Louise doktorisse vaid kui kolleegi. Aga nüüd, kaotanud töö, oli tal palju aega mehele mõelda – kui võluv, lahke ja hea välimusega ta on. Noor meditsiiniõde teadis, et tema on küll viimane inimene maa peal, keda Aldo endale naiseks võiks paluda, aga mõtles sellegipoolest, mis tunne oleks olla proua van der Linden.

Ainult juhuslikult

Nii kaugel… ja siiski nii lähedal…

Henrietta Cowperi elu polnud kerge, aga ta lootis, et see muutub peagi paremaks. Varsti pärast kohtumist neurokirurg Adam Ross-Pittiga jäi neiu raskelt haigeks – ja ta väike maailm muutus alatiseks. Ta oli mehele tänu võlgu oma uue töökoha eest… ja temasse ehk pisut armunud. Mehel polnud vaja seda teada – ent pidevalt juhtus nii, et ta pidi päästma Henriettat halbadest olukordadest…

Laupäevalaps

Laupäevalaps peab elatise teenimiseks kõvasti tööd tegema…!

Kindlasti käib see vana ütlus õde Abigail Trenti kohta. Naine on meeldiva, ent ilmetu välimusega, ning kuna ta vajab hädasti raha, asub end karjäärile pühendama, kui ta ellu ilmub professor Dominic van Wijkelen.

Ent ilmselt vihkab see mees kõiki naisi ja Abigaili eriti. Abigailil ei jää midagi muud üle, kui peita oma südamevalu ja jätkata töödega, mis kummalisel kombel hoiavad teda Hollandis.

Kõige kallim Mary Jane

Mary Jane Seymourile ei meeldiks saada Sir Thomas Latimeri oma õemeheks – neiu tahab teda endale abikaasaks! Aga miks pidi ta seda mõistma just praegu, istudes mehe vastas, kui too esitab talle küsimusi, nagu oleks ta tunnistajapingis…

Mary Jane tahaks heita käed Thomase kaela ümber ja öelda talle, et ta teda armastab…

Henrietta loss

Ootamatu pärandus!

Kui Henrietta sai päranduseks maja ühes Hollandi külas, asus ta rõõmsalt sinna elama, lootes endale kodu luua.

Talle meeldis Hollandis kõik – välja arvatud Marnix van Hessel. Lossihärrana käitus mees nii, nagu oleks ikka veel keskaeg! Ta oleks võinud oma pruudiga abielluda ja Henrietta rahule jätta…

Roheliste silmadega tüdruk

Kuidas ometi see mees teda märkaks?

Lucy, erinevalt oma õdedest, ei veetnud eriti palju aega seltskonnas. Palju rohkem meeldis talle kodus olla – kui ta ainult leiaks härra Õige, kellega seda olemist jagada! Ta oli juba loobunud sellise mehe otsinguist, kui lugupeetud pediaater William Thurloe ta teele sattus. Mees oli atraktiivne ning vastas ta unistustele. Aga miks pidi ta olema Lucyst huvitatud, kui temaga tahtis abielluda peen ja kaunis Fiona?