Logi sisse

Registreerimine

+372 53 924 601 E-N 9:00 - 15:00
Search
Exact matches only
Search in title
Search in content
Search in comments
Search in excerpt
Search in posts
Search in pages
Search in groups
Search in users
Search in forums
Filter by Custom Post Type
Filter by Categories

Ostukorv

Eefa hüüdnimega Siug

E-raamat: Eefa hüüdnimega Siug

5.11€

Eefa on mürgine ja salakaval kõrberästik, kes võib siuelda ka külitsi. Kahjuks on olemas ka inimesi, kes õigustavad salakavala mao nime. Nad poevad peitu, et siis õigel hetkel salvata ja kogu saak endale saada. Kunstnikust…

Laos

Eefa on mürgine ja salakaval kõrberästik, kes võib siuelda ka külitsi.

Kahjuks on olemas ka inimesi, kes õigustavad salakavala mao nime. Nad poevad peitu, et siis õigel hetkel salvata ja kogu saak endale saada. Kunstnikust harrastuskriminalisti ja tema kauni elukaaslasega võtab ühendust kunstniku kunagine koolikaaslane, kellest nüüdseks on saanud Pärnu jõukas ärimees.

Ärimehe puidufirmas hakkavad toimuma kummalised tapmised ja mees tahab selgust saada, kes on kogu tema ärilise segaduse taga. Kahjuks on kunstnikul aga kiire aeg ja alles pärast jõule otsustab ta hakata asjaga tegelema, kaasates sellesse ka loomulikult oma salapolitseinikust elukaaslase. Juhtumised, mille otsa nad komistavad, on aga enam kui ohtlikud – need on surmavad, sest tasapisi hakkab välja kooruma julm ja halastamatu tõde, mis paneb ohtu nii kunstniku kui tema kaaslase.

Mürgine Eefa, kelle Synne ristib Siuks, valmistub viimaseks ja otsustavaks löögiks, kuid mitte keegi ei tea, kes ta on.

  • Tiit Sepa

    Tiit Sepa

    (1964-2017)
    Olen mõnusas keskeas mees, kes vahel kannab habet ja vahel ka mitte. Samasugune lugu on minu loominguga: vahel kirjutan raamatuid ja vahel maalin. Olen kujunenud aja jooksul ka kunstnikuks ja teinud oma elus vist üle kolmekümne näituse. Raamatuid on ilmunud vähem. Praegu on müügis kümme (kui muidugi enam ongi). Kirjutanud olen neid rohkem, osa on õnnestunud ja osa aia taha läinud. Päris kõike pole ka ära trükitud. On olemas salajasi variante, mida ma pole veel kirjastusse saatnudki. Küllap ka need kusagil ilmuvad ja inimesed saavad neid lugeda.

    Olen kuulnud, et inimesed on minu raamatuid lugedes nii naernud, kui nutnud. Eks see sõltub maitsest ja käsitlusest. Igatahes arvas üks mu kauaaegne sõber, et sellist maotäit nalja pole ta enne oma elus saanud, kuigi ise pidasin oma kriminaalse sisuga armastusromaani täitsa elukohaseks ja osalt ka tõetruuks. Täielikult tõetruuks ma ei saanud seda pidada, sest siis oleksid mu sõbrad-sõbrannad mulle kolki andnud. Nii peabki kirjanik ennast alati välja vabandama ja edasi kirjutama.

    Olen isa nagu paljud teised mehed. Abielus pole mul elu jooksul õnnestunud olla. Seda segab arvatavasti minu natukene kohtlaselt loominguline eluviis, sest ka viimane elukaaslane, kellega ma juba nii mõnda aega koos elasin, arvas targemaks minust eemale tõmbuda. Tegelikult elasimegi lahus ja käisime ainult teineteisel aeg-ajalt külas. Jumal hoidku, ja nii aastaid! Küll mul oli ikka kannatust tema koju lontsida, mis asub minu omast ligi kolme kilomeetri kaugusel. Pärast tagasi ka. Ja ikka jala, sest autot mul pole. Võib-olla tänu sellele olengi heas sportlikus vormis. Kujutage ise ette – väljas on lumi, jää ja taevast tuleb ebamäärast ollust, mida mõned kutsuvad vihmaks ja teised jälle lumeks, mina olen aga kindel, et pean oma prillidele muretsema klaasipuhastajad. Lõõtsub tuul ja sinu ainukene soov on jõuda koju sooja, arvuti taha, et kirjutada naise külastamisest tekkinud tundepalangus juurde mõni romantiline episood niigi hirmsatele seiklustele käsilolevas romaanis. Soojus lähedusest jääb südamesse, aga kallima mõtteline kaugus rõhub südant. Ja nii aastaid ja aastaid. See ei seganud meil aga kahte last valmis tegemast. Teadagi tulevad lapsed alati kogemata, kuid ma olen nende üle ütlemata õnnelik. Elukaaslased aga tulevad kurat teab kus kohast. Mõni jääb pikemaks ajaks, aga mõni kaob kiiresti silmapiirilt. Arvan, et nad ei oska siis lugeda või on lühinägelikud kunsti suhtes. Viimane eluarmastus seda polnud ja ma hoolin temast ikkagi. Nii… noh… parasjagu soodsalt, et rahus kirjutada ja maalida saaksin. Lapsed aga peavad mind väga kalliks ja mina neid loomulikult ka. Poeg tahab samuti kirjanikuks saada, kuid mina kiristan seda kuuldes hambaid, sest mäletan ise, mida kõike olen läbi elanud. Ainult tänu kirjastuse Ersen äärmisele kannatlikkusele ja vastutulelikkusele sain ellu viia oma unistuse. Samuti tegin poolkogemata “Kelgukoerte” pilootosa, kuid sellega ka asi piirdus. Raamatuid kirjutada on mõnusam kui filmiga jännata.

    Oma isiklikust elust ma rohkem ei kirjuta, sest ma pole sellest kahjuks ka ise siiani selgelt aru saanud. See on segane nagu mustlase unenägu ja kitsas nagu sünagoogi rotil. Kirjutamise ja maalimisega on aga nii nagu seda süda ütleb. Kui süda tunneb, et inimene peab luuletama, siis ta teeb seda, kui süda ütleb, et ta peab kirjutama, siis teeb ta loomulikult ka seda ning kui süda ütleb, et tuleb armastada, siis tuleb ka armastada. Eks ju?

    Päikest ja õnne teile kallid lugejad!

    Sügava austuse ja lugupidamisega Tiit Sepa

    Video: http://www.youtube.com/watch?v=QZW9n2Z241M

    Tiit Sepa ametlik veebileht: www.kirjaniktiitsepa.webs.com

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Ole esimene, kes sellele raamatule kommentaari kirjutab

Soovitame

Ajatu elu

Üks suur ja tugev, kuid mitte eriti hea välimusega noormees tutvub kauni tütarlapsega. Sellest saab alguse kummaline armastuslugu. Kuid siis kolib neiu Pärnusse. Noormees kannatab, käib tal külas, ent viimaks müüb temagi…

Vana Henri lood, ehk, Pikk-pikk jõuluvaheaeg. Teine raamat

Raamatu “Vana Henri lood ehk Pikk-pikk suvevaheaeg” järg. Lõbus seltskond seikleb jõuluvaheajal edasi väikeses alevis ja peamiselt endisest meremehest kunstniku Henri maalides. Tagasi on nii Kalle, Urmas, Agne, Marge kui ka Ilme, aga tuleb juurde ka uusi üllatajaid. Seekord uurivad maalirändurid enamasti religiooni ja selle teket. On ikkagi jõulud… Humoristlikus toonis romaan jätkab eelmise teose traditsiooni.

Hullumaja

Üks noormees on meie sotsialistliku mineviku eelviimasel kümnendil otsustanud, et peab nõukogude sõjaväest ära pääsema. Ta luuletab endale külge vaimseid hälbeid, millega tal tegelikult midagi pistmist ei ole. Nüüd jääb…

Thori päev

Oma eluga puntrasse jooksnud mees leiab end ühel lumisel novembriööl konutamas väikelinna pargis. Juhuslikult märkab teda seal üks mööduv naine. Üllatusega tunneb mees ära oma endise armukese, kelle ta seitse aastat tagasi maha jättis. Halastusest ja kartuses, et mees pargis ära külmub, viib naine mehe enda poole. Taaskohtumine on valus, ent nad suudavad teineteist uuesti leida. Ämm ei ole aga noormehele andestanud. Ehkki ta kutsub taasarmunud enda poole, osutub see kavalaks lõksuks, sest selgub, et ämm on võimas nõid.

Neitsi

3.39€

Neitsi

Tõnul on olemas kõik, mida maises elus saavutada – maja, kallis auto, ilus naine, kopsakas pangaarve, suvemaja Pärnus ja oma firma. Mees on oma eluga rahul. Ühel päeval kohtab Tõnu oma vana koolivenda, kellest on saanud teadur. Koolivend räägib, et ta on leiutanud inimese molekulaar-geneetilise muunduri, kuid tal puudub raha see leiutis ellu viia. Mõningase mõtlemise järel on Tõnu nõus koolivennale selleks vajaliku rahasumma annetama. Veelgi enam – kui teadur on lubanud ta muuta hurmavaks naisterahvaks, on mees nõus hakkama ka katsealuseks.

Eratunnid

Kaduma on läinud noor ja ilus neiu Katrin. Tema ema on millegipärast veendunud, et tüdruk tegeleb pornoäriga. Ta suudab selles veenda ka oma tuttavat Lindat, kes töötab Märjamaa gümnaasiumis, kuid palub, et asi jääks diskreetseks…