Logi sisse

Registreerimine

+372 53 924 601 E-N 9:00 - 15:00
Search
Exact matches only
Search in title
Search in content
Search in comments
Search in excerpt
Search in posts
Search in pages
Search in groups
Search in users
Search in forums
Filter by Custom Post Type
Filter by Categories

Ostukorv

Häärberi peretütar

Häärberi peretütar

13.75€

Leonorat ärritab väga, et alati tabab uus külaarst James Galbraith teda mõnest ebameeldivast olukorrast – pealegi on neiu kihlatud Tonyga. Aga Jamesist on suur abi, kui Leonora püüab anda endast parima, et saada hakkama majapidamisega oma vanemate armsas, ent lagunevas häärberis. Leonora arvab, et pole mõtet tunnistada mehele oma kasvavaid tundeid, kuna James ei näita tema vastu üles vähimatki huvi…

Laos

Leonorat ärritab väga, et alati tabab uus külaarst James Galbraith teda mõnest ebameeldivast olukorrast – pealegi on neiu kihlatud Tonyga. Aga Jamesist on suur abi, kui Leonora püüab anda endast parima, et saada hakkama majapidamisega oma vanemate armsas, ent lagunevas häärberis. Leonora arvab, et pole mõtet tunnistada mehele oma kasvavaid tundeid, kuna James ei näita tema vastu üles vähimatki huvi…

  • Betty Neels

    Betty Neels

    Armastusromaanide lugejad kogu maailmas olid kurvad, kui 2001. aasta juunis lahkus Betty Neels. Tema karjäär kestis kolmkümmend aastat ning ta kirjutas ka üheksakümnendates eluaastates. Miljonitele fännidele kehastas Betty tõelist armastusromaanide autorit, kuigi temast sai kirjanik juhuse tahtel. Ta jäi medõe ametist pensionile, ent tema lakkamatult küsimusi esitav meel tahtis tegevust.

    Betty uus karjäär sai alguse, kui ta kuulis üht daami kohalikus raamatukogus kurtmas heade armastusromaanide vähesuse üle. Betty esimene romaan „Õed Petersid Amsterdamis” („Sister Peters in Amsterdam”) ilmus 1969. aastal, kokku kirjutas ta 134 romaani. Tema romaanid pakuvad rahustavat soojust, mis oli ka tema enda iseloomu osa. Betty vaim ja loomulik anne elavad edasi tema lugudes.

Haarberi peretytar„Häärberi peretütar“ peategelane on Leonora, kelle õlul on kogu majapidamine ilusas, ent vanas ja lagunevas häärberis. Ta isa on kaotanud oma varanduse ja ema on hellitatud proua, kes ei tea reaalsest elust midagi. Leonora on kihlatud noore Londoni ärimehe Tonyga, kes lubab talle ilusat elu, ent Leonora pole kindel, kas ta tahaks külast lahkuda. Selgub, et Tony kavatsused pole üldse nii õilsad kui algul tundus, ja neiu katkestab kihluse.

Külasse on tulnud uus arst, kellel on meeldiv käitumine ja väga hea välimus. Leonorale tundub, et härra doktor hoiab temaga distantsi, sest ta ei ärata mehes mingit huvi. Ent nii see päris pole…

 

Tiina Kanarbik

tõlkija

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Ole esimene, kes sellele raamatule kommentaari kirjutab

Soovitame

Hüvastijättu pole vaja

Kas see jääb vaid unistuseks?

Doktor Aldo van der Lindenist saaks suurepärane abikaasa – selles oli Louise kindel. Enne seda, kui mees ta perekonnaga tutvus, suhtus Louise doktorisse vaid kui kolleegi. Aga nüüd, kaotanud töö, oli tal palju aega mehele mõelda – kui võluv, lahke ja hea välimusega ta on. Noor meditsiiniõde teadis, et tema on küll viimane inimene maa peal, keda Aldo endale naiseks võiks paluda, aga mõtles sellegipoolest, mis tunne oleks olla proua van der Linden.

Kõige kallim Mary Jane

Mary Jane Seymourile ei meeldiks saada Sir Thomas Latimeri oma õemeheks – neiu tahab teda endale abikaasaks! Aga miks pidi ta seda mõistma just praegu, istudes mehe vastas, kui too esitab talle küsimusi, nagu oleks ta tunnistajapingis…

Mary Jane tahaks heita käed Thomase kaela ümber ja öelda talle, et ta teda armastab…

Laupäevalaps

Laupäevalaps peab elatise teenimiseks kõvasti tööd tegema…!

Kindlasti käib see vana ütlus õde Abigail Trenti kohta. Naine on meeldiva, ent ilmetu välimusega, ning kuna ta vajab hädasti raha, asub end karjäärile pühendama, kui ta ellu ilmub professor Dominic van Wijkelen.

Ent ilmselt vihkab see mees kõiki naisi ja Abigaili eriti. Abigailil ei jää midagi muud üle, kui peita oma südamevalu ja jätkata töödega, mis kummalisel kombel hoiavad teda Hollandis.

Roheliste silmadega tüdruk

Kuidas ometi see mees teda märkaks?

Lucy, erinevalt oma õdedest, ei veetnud eriti palju aega seltskonnas. Palju rohkem meeldis talle kodus olla – kui ta ainult leiaks härra Õige, kellega seda olemist jagada! Ta oli juba loobunud sellise mehe otsinguist, kui lugupeetud pediaater William Thurloe ta teele sattus. Mees oli atraktiivne ning vastas ta unistustele. Aga miks pidi ta olema Lucyst huvitatud, kui temaga tahtis abielluda peen ja kaunis Fiona?

Henrietta loss

Ootamatu pärandus!

Kui Henrietta sai päranduseks maja ühes Hollandi külas, asus ta rõõmsalt sinna elama, lootes endale kodu luua.

Talle meeldis Hollandis kõik – välja arvatud Marnix van Hessel. Lossihärrana käitus mees nii, nagu oleks ikka veel keskaeg! Ta oleks võinud oma pruudiga abielluda ja Henrietta rahule jätta…

Ainult juhuslikult

Nii kaugel… ja siiski nii lähedal…

Henrietta Cowperi elu polnud kerge, aga ta lootis, et see muutub peagi paremaks. Varsti pärast kohtumist neurokirurg Adam Ross-Pittiga jäi neiu raskelt haigeks – ja ta väike maailm muutus alatiseks. Ta oli mehele tänu võlgu oma uue töökoha eest… ja temasse ehk pisut armunud. Mehel polnud vaja seda teada – ent pidevalt juhtus nii, et ta pidi päästma Henriettat halbadest olukordadest…