Logi sisse

Registreerimine

+372 53 924 601 E-N 9:00 - 15:00
Search
Exact matches only
Search in title
Search in content
Search in comments
Search in excerpt
Search in posts
Search in pages
Search in groups
Search in users
Search in forums
Filter by Custom Post Type
Filter by Categories

Ostukorv

Hüvastijättu pole vaja

Hüvastijättu pole vaja

13.75€

Kas see jääb vaid unistuseks?

Doktor Aldo van der Lindenist saaks suurepärane abikaasa – selles oli Louise kindel. Enne seda, kui mees ta perekonnaga tutvus, suhtus Louise doktorisse vaid kui kolleegi. Aga nüüd, kaotanud töö, oli tal palju aega mehele mõelda – kui võluv, lahke ja hea välimusega ta on. Noor meditsiiniõde teadis, et tema on küll viimane inimene maa peal, keda Aldo endale naiseks võiks paluda, aga mõtles sellegipoolest, mis tunne oleks olla proua van der Linden.

Laos

Kas see jääb vaid unistuseks?

Doktor Aldo van der Lindenist saaks suurepärane abikaasa – selles oli Louise kindel. Enne seda, kui mees ta perekonnaga tutvus, suhtus Louise doktorisse vaid kui kolleegi. Aga nüüd, kaotanud töö, oli tal palju aega mehele mõelda – kui võluv, lahke ja hea välimusega ta on. Noor meditsiiniõde teadis, et tema on küll viimane inimene maa peal, keda Aldo endale naiseks võiks paluda, aga mõtles sellegipoolest, mis tunne oleks olla proua van der Linden.

  • Betty Neels

    Betty Neels

    Armastusromaanide lugejad kogu maailmas olid kurvad, kui 2001. aasta juunis lahkus Betty Neels. Tema karjäär kestis kolmkümmend aastat ning ta kirjutas ka üheksakümnendates eluaastates. Miljonitele fännidele kehastas Betty tõelist armastusromaanide autorit, kuigi temast sai kirjanik juhuse tahtel. Ta jäi medõe ametist pensionile, ent tema lakkamatult küsimusi esitav meel tahtis tegevust.

    Betty uus karjäär sai alguse, kui ta kuulis üht daami kohalikus raamatukogus kurtmas heade armastusromaanide vähesuse üle. Betty esimene romaan „Õed Petersid Amsterdamis” („Sister Peters in Amsterdam”) ilmus 1969. aastal, kokku kirjutas ta 134 romaani. Tema romaanid pakuvad rahustavat soojust, mis oli ka tema enda iseloomu osa. Betty vaim ja loomulik anne elavad edasi tema lugudes.

Hyvastijattu pole vajaLouise on noor ja ilus meditsiiniõde, aga ikka veel vallaline, kuna tal pole olnud aega noormeestega väljas käia. Ta vanemad on surnud ning ta hoolitseb oma kahe noorema õe ja venna eest. Raske on ots otsaga kokku tulla, aga Louise ei kurda. Tõeline saatuselöök tabab teda siis, kui maja, mida nad Londonis juba aastaid on üürinud, maha müüakse. Hinnad on aga tõusnud – kuidas saada uut eluaset?

Ent juhtub ime, nagu arvab Louise – ootamatult saab ta päranduse. Louise ning tema õed, vend ja koer Dusty kolivad väikesesse külla, kus juhtub elama ka hinnatud arst Aldo van der Linden. Seniajani on Louise suhtunud mehesse kui meeldivasse kolleegi, kelle käe all tal on vahel tulnud töötada, ja nende suhted on olnud sõbralikud, ent mitte eriti soojad. Kuid mehega rohkem kokku puutudes tunneb Louise, et miski on muutunud – ta ei tunne end koos Aldoga enam vabalt ja leiab end pidevalt mehele mõtlemast… Kas tõesti on ta doktorisse armunud?

Betty Neelsi järjekordne armastusromaan ei valmista kirjaniku austajaile pettumust.

 

Tõlkija

Tiina Kanarbik

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Ole esimene, kes sellele raamatule kommentaari kirjutab

Soovitame

Henrietta loss

Ootamatu pärandus!

Kui Henrietta sai päranduseks maja ühes Hollandi külas, asus ta rõõmsalt sinna elama, lootes endale kodu luua.

Talle meeldis Hollandis kõik – välja arvatud Marnix van Hessel. Lossihärrana käitus mees nii, nagu oleks ikka veel keskaeg! Ta oleks võinud oma pruudiga abielluda ja Henrietta rahule jätta…

Roheliste silmadega tüdruk

Kuidas ometi see mees teda märkaks?

Lucy, erinevalt oma õdedest, ei veetnud eriti palju aega seltskonnas. Palju rohkem meeldis talle kodus olla – kui ta ainult leiaks härra Õige, kellega seda olemist jagada! Ta oli juba loobunud sellise mehe otsinguist, kui lugupeetud pediaater William Thurloe ta teele sattus. Mees oli atraktiivne ning vastas ta unistustele. Aga miks pidi ta olema Lucyst huvitatud, kui temaga tahtis abielluda peen ja kaunis Fiona?

Saatus on ettearvamatu

Sarah Dunn, kes oli Hugo van Elveniga pikka aega koos töötanud, oli hämmastunud, kui mees tegi talle äkki abieluettepaneku. Nad kumbki polnud veel paranenud haavadest, mille oli jätnud õnnetu armastus, mistõttu Sarah otsustas ettepaneku vastu võtta…

Laupäevalaps

Laupäevalaps peab elatise teenimiseks kõvasti tööd tegema…!

Kindlasti käib see vana ütlus õde Abigail Trenti kohta. Naine on meeldiva, ent ilmetu välimusega, ning kuna ta vajab hädasti raha, asub end karjäärile pühendama, kui ta ellu ilmub professor Dominic van Wijkelen.

Ent ilmselt vihkab see mees kõiki naisi ja Abigaili eriti. Abigailil ei jää midagi muud üle, kui peita oma südamevalu ja jätkata töödega, mis kummalisel kombel hoiavad teda Hollandis.

Ainult juhuslikult

Nii kaugel… ja siiski nii lähedal…

Henrietta Cowperi elu polnud kerge, aga ta lootis, et see muutub peagi paremaks. Varsti pärast kohtumist neurokirurg Adam Ross-Pittiga jäi neiu raskelt haigeks – ja ta väike maailm muutus alatiseks. Ta oli mehele tänu võlgu oma uue töökoha eest… ja temasse ehk pisut armunud. Mehel polnud vaja seda teada – ent pidevalt juhtus nii, et ta pidi päästma Henriettat halbadest olukordadest…