Logi sisse

Registreerimine

+372 53 924 601 E-N 9:00 - 15:00
Search
Exact matches only
Search in title
Search in content
Search in comments
Search in excerpt
Search in posts
Search in pages
Search in groups
Search in users
Search in forums
Filter by Custom Post Type
Filter by Categories

Cart

Õnnelubadus

Õnnelubadus

13.75€

„Mind ei võlu kõhnad hiirekesed.ˮ

Nii teatas parun Tiele Raukema van den Eck – ja kuna Rebecca Saunders oli just kõhna hiirekese tüüpi, teadis ta täpselt, mida see mees temast arvab. Aga parun oli olnud tema vastu väga kena ja ta päästnud, kui neiul polnud tööd ega elukohta. Mees leidis talle isegi töö, mis kujutas endast paruni ema eest hoolitsemist. Töö oli meeldiv ja hästi makstud ning viis Becky Norrasse ja Hollandisse. Kõige selle tulemusel armus neiu parunisse ja isegi mehe sõbratari Nina kohalolek ei takistanud teda unistamast.

In stock

„Mind ei võlu kõhnad hiirekesed.ˮ

Nii teatas parun Tiele Raukema van den Eck – ja kuna Rebecca Saunders oli just kõhna hiirekese tüüpi, teadis ta täpselt, mida see mees temast arvab. Aga parun oli olnud tema vastu väga kena ja ta päästnud, kui neiul polnud tööd ega elukohta. Mees leidis talle isegi töö, mis kujutas endast paruni ema eest hoolitsemist. Töö oli meeldiv ja hästi makstud ning viis Becky Norrasse ja Hollandisse. Kõige selle tulemusel armus neiu parunisse ja isegi mehe sõbratari Nina kohalolek ei takistanud teda unistamast.

  • Betty Neels

    Betty Neels

    Armastusromaanide lugejad kogu maailmas olid kurvad, kui 2001. aasta juunis lahkus Betty Neels. Tema karjäär kestis kolmkümmend aastat ning ta kirjutas ka üheksakümnendates eluaastates. Miljonitele fännidele kehastas Betty tõelist armastusromaanide autorit, kuigi temast sai kirjanik juhuse tahtel. Ta jäi medõe ametist pensionile, ent tema lakkamatult küsimusi esitav meel tahtis tegevust.

    Betty uus karjäär sai alguse, kui ta kuulis üht daami kohalikus raamatukogus kurtmas heade armastusromaanide vähesuse üle. Betty esimene romaan „Õed Petersid Amsterdamis” („Sister Peters in Amsterdam”) ilmus 1969. aastal, kokku kirjutas ta 134 romaani. Tema romaanid pakuvad rahustavat soojust, mis oli ka tema enda iseloomu osa. Betty vaim ja loomulik anne elavad edasi tema lugudes.

Rebecca Saunders ehk Becky, nagu teda kutsutakse, on meditsiiniõde. Ta pole saanud oma erialal juba mõnda aega töötada, sest pärast isa surma on ta pidanud hoolitsema majapidamise eest, õigemini olema teenijaks võõrasemale ja tolle pojale. Becky ei tunne elust mingit rõõmu. Kuulnud, et ta koera ja kassi tahetakse uputada, on ta sunnitud koos loomadega kodust põgenema – ehkki tal pole elamiskohta ega ka tööd. Juhuslikult kohtub ta parun Tiele Raukema van Eckiga, kes on tunnustatud arst. Sama juhuslikult kohtub neiu ka mehe emaga ning kuna proua peab olema mõnda aega ratastoolis, vajab ta abilist, kelleks Becky hästi sobib.

Becky ja paruness meeldivad teineteisele ning neiu saab töö parunessi hooldajana. Becky on üle pika aja õnnelik. Koos parunessiga reisib ta Norras ja Hollandis, töö pole raske ning elu tundub ilus. Kuni Becky mõistab, et on parunisse armunud, ent ei usu, et mehel võiks tema vastu tundeid olla – pealegi on parunil ilus tüdruksõber…

 

Tõlkija Tiina Kanarbik

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Ole esimene, kes sellele raamatule kommentaari kirjutab

Soovitame

Hüvastijättu pole vaja

Kas see jääb vaid unistuseks?

Doktor Aldo van der Lindenist saaks suurepärane abikaasa – selles oli Louise kindel. Enne seda, kui mees ta perekonnaga tutvus, suhtus Louise doktorisse vaid kui kolleegi. Aga nüüd, kaotanud töö, oli tal palju aega mehele mõelda – kui võluv, lahke ja hea välimusega ta on. Noor meditsiiniõde teadis, et tema on küll viimane inimene maa peal, keda Aldo endale naiseks võiks paluda, aga mõtles sellegipoolest, mis tunne oleks olla proua van der Linden.

Salajane tiik

Ta vaikse elu asemel oli äkki segadus

Rahulik ja asjatundlik – neid sõnu kasutati tavaliselt Francescast rääkides. Ta pidi paljude asjadega toime tulema, sest hoolitses oma kolme tädi eest, kellega koos ta elas, ja töötas ka kohalikus haiglas. Ta sai kõigega väga hästi hakkama ja arvas, et elul pole häda midagi, kuni saabus doktor Litrik van Rijgen.

Kallis Cassandra

Mees vajas teda kui meditsiiniõde, mitte kui naist

Benedict van Manfeld oli üks kõige pahuramaid ja ebasõbralikumaid mehi, keda Cassandra oli kohanud. Aga kui neiu avastas, et mees on suurepärane Hollandi kirurg, kes oli õnnetuse tõttu nägemise kaotanud, siis ta suhtumine muutus. Benedict palus Cassandrat, et ta läheks koos temaga Hollandisse kui meditsiiniõde. Neiu nõustus… ja hakkas varsti tundma mehe vastu midagi sügavamat kui kaastunne. Aga kui silmapiiril oli mehe lähedane sõber Paula, miks pidi ta Cassandrat üldse märkamagi!

Kõige kallim Mary Jane

Mary Jane Seymourile ei meeldiks saada Sir Thomas Latimeri oma õemeheks – neiu tahab teda endale abikaasaks! Aga miks pidi ta seda mõistma just praegu, istudes mehe vastas, kui too esitab talle küsimusi, nagu oleks ta tunnistajapingis…

Mary Jane tahaks heita käed Thomase kaela ümber ja öelda talle, et ta teda armastab…

Ainult juhuslikult

Nii kaugel… ja siiski nii lähedal…

Henrietta Cowperi elu polnud kerge, aga ta lootis, et see muutub peagi paremaks. Varsti pärast kohtumist neurokirurg Adam Ross-Pittiga jäi neiu raskelt haigeks – ja ta väike maailm muutus alatiseks. Ta oli mehele tänu võlgu oma uue töökoha eest… ja temasse ehk pisut armunud. Mehel polnud vaja seda teada – ent pidevalt juhtus nii, et ta pidi päästma Henriettat halbadest olukordadest…

Deborah’t oodates

Kas mees hakkab teda armastama?

Kodutu neiu vajab, et tema eest hoolitsetaks… Ilmselt just nii nägi Deborah’t Sir James Marlow. Miks ta muidu oleks tõtanud teda päästma? Neiu teadis, et mitte ta välimuse pärast: tal olid porgandpunased juuksed ja erilise iluga ta ei hiilanud. See oli ainus selgitus, mille ta suutis välja mõelda – kui mees temalt just midagi muud ei tahtnud…