Logi sisse

Registreerimine

+372 53 924 601 E-N 9:00 - 15:00
Search
Exact matches only
Search in title
Search in content
Search in comments
Search in excerpt
Search in posts
Search in pages
Search in groups
Search in users
Search in forums
Filter by Custom Post Type
Filter by Categories

Cart

Suudlus Juliele

E-raamat: Suudlus Juliele

13.92€

Lihtsalt Simon

Juliele meeldis väga tema töö St. Bravo haiglas ja kui ta ülemus teatas pensionile minekust, oli see neiule šokk. Mehe asemele tuli Simon van der Driesma, kes oli noorem, energilisem ja nõudis Julielt palju rohkem tööd. Neiu oleks sellega nõus olnud, kui professor oleks kutsunud teda Julieks, aga mitte preili Beckworthiks – ja veel nii jahedal toonil! Algusest peale oli kummalgi jäänud teineteisest vale mulje. Mis saab siis, kui selgub tõde?

In stock

Lihtsalt Simon

Juliele meeldis väga tema töö St. Bravo haiglas ja kui ta ülemus teatas pensionile minekust, oli see neiule šokk. Mehe asemele tuli Simon van der Driesma, kes oli noorem, energilisem ja nõudis Julielt palju rohkem tööd. Neiu oleks sellega nõus olnud, kui professor oleks kutsunud teda Julieks, aga mitte preili Beckworthiks – ja veel nii jahedal toonil! Algusest peale oli kummalgi jäänud teineteisest vale mulje. Mis saab siis, kui selgub tõde?

  • Betty Neels

    Betty Neels

    Armastusromaanide lugejad kogu maailmas olid kurvad, kui 2001. aasta juunis lahkus Betty Neels. Tema karjäär kestis kolmkümmend aastat ning ta kirjutas ka üheksakümnendates eluaastates. Miljonitele fännidele kehastas Betty tõelist armastusromaanide autorit, kuigi temast sai kirjanik juhuse tahtel. Ta jäi medõe ametist pensionile, ent tema lakkamatult küsimusi esitav meel tahtis tegevust.

    Betty uus karjäär sai alguse, kui ta kuulis üht daami kohalikus raamatukogus kurtmas heade armastusromaanide vähesuse üle. Betty esimene romaan „Õed Petersid Amsterdamis” („Sister Peters in Amsterdam”) ilmus 1969. aastal, kokku kirjutas ta 134 romaani. Tema romaanid pakuvad rahustavat soojust, mis oli ka tema enda iseloomu osa. Betty vaim ja loomulik anne elavad edasi tema lugudes.

Julie on kahekümne kuue aastane neiu, kelle isa on surnud. Ta töötab haiglas sekretärina ning peab üleval oma ema ja neljateistaastast õde. Kui ta ülemus pensionile läheb, „pärandab“ ta neiu professor van der Driesmale. Too on hollandlane, väga lugupeetud ja kompetentne arst, kellel on ka imposantne välimus – enamik õdesid haiglas õhkab vaimustunult tema järele. Julie aga peab professor van der Driesmat külmaks ja ebasõbralikuks ning arvab, et mees ei salli teda. Professor omakorda mõtleb, miks ta ülimalt töökas ja tubli sekretär on nii turtsakas.

Professor ja Julie sõidavad koos Hollandisse, kus mõlemad teevad kõvasti tööd. Õnneks on neiul aega ka pisut ringi vaadata. Ent oma kurvastuseks näeb ta juhuslikult professorit üht ilusat neidu kallistamas ega suuda seda unustada.

Kui haiglas on tulekahju, selgub, et nende suhetes on veel üks tahk…

 

Tõlkija Tiina Kanarbik

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Ole esimene, kes sellele raamatule kommentaari kirjutab

Soovitame

Hüvastijättu pole vaja

Kas see jääb vaid unistuseks?

Doktor Aldo van der Lindenist saaks suurepärane abikaasa – selles oli Louise kindel. Enne seda, kui mees ta perekonnaga tutvus, suhtus Louise doktorisse vaid kui kolleegi. Aga nüüd, kaotanud töö, oli tal palju aega mehele mõelda – kui võluv, lahke ja hea välimusega ta on. Noor meditsiiniõde teadis, et tema on küll viimane inimene maa peal, keda Aldo endale naiseks võiks paluda, aga mõtles sellegipoolest, mis tunne oleks olla proua van der Linden.

Ainult juhuslikult

Nii kaugel… ja siiski nii lähedal…

Henrietta Cowperi elu polnud kerge, aga ta lootis, et see muutub peagi paremaks. Varsti pärast kohtumist neurokirurg Adam Ross-Pittiga jäi neiu raskelt haigeks – ja ta väike maailm muutus alatiseks. Ta oli mehele tänu võlgu oma uue töökoha eest… ja temasse ehk pisut armunud. Mehel polnud vaja seda teada – ent pidevalt juhtus nii, et ta pidi päästma Henriettat halbadest olukordadest…

Kõige kallim Mary Jane

Mary Jane Seymourile ei meeldiks saada Sir Thomas Latimeri oma õemeheks – neiu tahab teda endale abikaasaks! Aga miks pidi ta seda mõistma just praegu, istudes mehe vastas, kui too esitab talle küsimusi, nagu oleks ta tunnistajapingis…

Mary Jane tahaks heita käed Thomase kaela ümber ja öelda talle, et ta teda armastab…

Viimane lihv

Kas armastus ei tulnud kõne allagi?

Charity arvas, et tal on kõik olemas: ta on abielus lugupeetud doktori Tyco van der Bronsiga ja on ema tema kahele lapsele. Miks ta süda siis mehe armastust igatses? Neiu teadis ju algusest peale, et neil on mõistuseabielu – oleks rumal veel midagi soovida…

Deborah’t oodates

Kas mees hakkab teda armastama?

Kodutu neiu vajab, et tema eest hoolitsetaks… Ilmselt just nii nägi Deborah’t Sir James Marlow. Miks ta muidu oleks tõtanud teda päästma? Neiu teadis, et mitte ta välimuse pärast: tal olid porgandpunased juuksed ja erilise iluga ta ei hiilanud. See oli ainus selgitus, mille ta suutis välja mõelda – kui mees temalt just midagi muud ei tahtnud…

Salajane tiik

Ta vaikse elu asemel oli äkki segadus

Rahulik ja asjatundlik – neid sõnu kasutati tavaliselt Francescast rääkides. Ta pidi paljude asjadega toime tulema, sest hoolitses oma kolme tädi eest, kellega koos ta elas, ja töötas ka kohalikus haiglas. Ta sai kõigega väga hästi hakkama ja arvas, et elul pole häda midagi, kuni saabus doktor Litrik van Rijgen.