E-raamat: Ülejooksikud

Keda usaldada, kui kõik valetavad?

Frank Weeks, äsjaloodud CIA imelaps, paljastati aastal 1949 kommunistliku spioonina. Ta kadus raudse eesriide taha. Nüüd, kaksteist aastat hiljem, on tal memuaarid valmis. Ta palub oma vennal Simonil, kes on New Yorgis kirjastaja, tulla Moskvasse käsikirja toimetama. See on kohtumine, mida Simon ühekorraga igatseb ja pelgab. Kindlasti kubiseb raamat kavalaist nükkeist ja desinformatsioonist, Franki motiivid on kahtlased ning CIA umbusklik. Väljavaade kalli vennaga jälle kohtuda osutub vastupandamatuks.

Esialgu on Frank lihtsalt Frank – sama sundimatu veetlus, endised naljad, kiindumus, mille vastu ideoloogia on jõuetu. Siis saab Simon aimu teistsugusest Frankist, kes on tüssamises vilunud. Simon satub Franki hämarilma, eikellegimaale KGB ja CIA vahel. Saatusliku intriigi tulemusena seisab vend vastamisi vennaga. Nad on nagu skorpionid pudelis: varitsevad teineteist, kuni paratamatult tungib üks teisele kallale.

„Ülejooksikud” on paeluv lugu perekonnast, kes on vaenupoolte vahel lõhki kistud. Siit näeb, milline oli Moskva külma sõja haripunktis. Suurlinnas leidus Ameerika ja Briti ülejooksikuid, kes olid paikseks sunnitud. See kogukond elas KGB hoolsa jälgimise all. Neil olid privileegid, aga neid ei usaldatud. Nad olid reeturid, kes päästsid end ühest vanglast vaid selleks, et uude vangistusse sattuda.

• Joseph Kanon

  Edgari preemiaga autasustatud Joseph Kanon on kirjutanud romaanid “Leaving Berlin” (“Berliinist lahkumine”), “Istanbul Passage” (“Reis Istanbuli”), “Stardust” (“Tähetolm”), “Alibi”, “The Prodigal Spy” (“Eksinud spioon”), “Los Alamos” ja “The Good German” (“Hea sakslane”), mille aineil valminud menuka filmi peaosades mängivad George Clooney ja Cate Blanchett. Joseph Kanon elab New Yorgis. Võrgus võib teda külastada aadressil JosephKanon.com.

Ameeriklased Frank ja Simon Weeks töötasid Teise maailmasõja vältel USA Strateegiliste Operatsioonide Teenistuses (OSS) ja Riigidepartemangus. Mõni aasta pärast külma sõja algust ning USA Luure Keskagentuuri (CIA) rajamist, 1949, osutus selle parimaid töötajaid, Frank, Nõukogude spiooniks, kes oli teabeallikana kasutanud ka oma venda Simonit. Kui Franki ähvardas paljastamine, põgenes ta USA-st NSV Liitu, kus tegi Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) liinis karjääri. Simon läks tööle kirjastusse ning tõusis aastatepikkuse visa töö tulemusena selle sisuliseks juhatajaks.

1961. aasta. Moskva. Nõukogude Liit saadab kosmosesse sputnikuid, ent tavainimestele määratud poodides valitseb puudus isegi lehtsalatist. Suurriigi pealinna, mis jääb morniks isegi kevadel, kutsub Frank oma venna Simoni, et see aitaks tema mälestusi Ameerikas trükki toimetada. KGB ohvitser Frank Weeks ei varjagi, et mälestused kuuluvad KGB aktiivmeetmete hulka. Simon ei suuda vastu panna võimalusele venda uuesti näha ning tema motiive paremini tundma õppida. Taaskohtumine äratab vanu mälestusi ja kahetsusi noorpõlve valikute pärast. Ilmneb, et Frank soovib Simonilt abi muuski peale toimetamise. Franki abikaasa Joanna on langenud sügavale depressiooni. Kas naine suudaks Ameerikas elada õnnelikumalt? Moskva sigaretisuitsustes restoranides vodkaklaasi taga ristuvad vaenutsevate luureagentuuride huvid. Simoni enda sidemed Ameerika luurega polegi päriselt katkenud. Kas vend suudab venda usaldada või leiab aset uus reetmine? KGB silmad ja kõrvad on kõikjal, pidevalt kontrollitakse iga välismaalast, isegi ideelisi kaastöötajaid ja NSV Liidu kangelasi.

Sünges olustikus ja vastastikuses umbusalduses naudivad teose peategelased Tšaikovski balletti ning Moskva ja Leningradi muinasjutulisi kunstiaardeid.

Samal ajal käärib okupeeritud Eesti pealinnas Tallinnas ikka veel.

Tõlkija

Andreas Ardus