Logi sisse

Registreerimine

+372 53 924 601 E-N 9:00 - 15:00
Search
Exact matches only
Search in title
Search in content
Search in comments
Search in excerpt
Search in posts
Search in pages
Search in groups
Search in users
Search in forums
Filter by Custom Post Type
Filter by Categories

Ostukorv

Viimane lihv

Viimane lihv

13.75€

Kas armastus ei tulnud kõne allagi?

Charity arvas, et tal on kõik olemas: ta on abielus lugupeetud doktori Tyco van der Bronsiga ja on ema tema kahele lapsele. Miks ta süda siis mehe armastust igatses? Neiu teadis ju algusest peale, et neil on mõistuseabielu – oleks rumal veel midagi soovida…

Laos

Kas armastus ei tulnud kõne allagi?

Charity arvas, et tal on kõik olemas: ta on abielus lugupeetud doktori Tyco van der Bronsiga ja on ema tema kahele lapsele. Miks ta süda siis mehe armastust igatses? Neiu teadis ju algusest peale, et neil on mõistuseabielu – oleks rumal veel midagi soovida…

  • Betty Neels

    Betty Neels

    Armastusromaanide lugejad kogu maailmas olid kurvad, kui 2001. aasta juunis lahkus Betty Neels. Tema karjäär kestis kolmkümmend aastat ning ta kirjutas ka üheksakümnendates eluaastates. Miljonitele fännidele kehastas Betty tõelist armastusromaanide autorit, kuigi temast sai kirjanik juhuse tahtel. Ta jäi medõe ametist pensionile, ent tema lakkamatult küsimusi esitav meel tahtis tegevust.

    Betty uus karjäär sai alguse, kui ta kuulis üht daami kohalikus raamatukogus kurtmas heade armastusromaanide vähesuse üle. Betty esimene romaan „Õed Petersid Amsterdamis” („Sister Peters in Amsterdam”) ilmus 1969. aastal, kokku kirjutas ta 134 romaani. Tema romaanid pakuvad rahustavat soojust, mis oli ka tema enda iseloomu osa. Betty vaim ja loomulik anne elavad edasi tema lugudes.

Viimane lihvCharity on tavalise välimusega tagasihoidlik neiu. Ta on varases nooruses kaotanud oma isa ja ema ning õppinud meditsiiniõeks, et endale ise elatist teenida. Ta armub hollandlasest arsti, kes käib Londonis loenguid pidamas, ning mees kutsub ta endaga Amsterdami kaasa. Charity leiab sealses haiglas tööd, aga mees osutub petiseks. Neiu peab samasse haiglasse tööle jääma, sest leping on tehtud ja Londonis ei oota teda keegi – ta kasuema on kolinud Hispaaniasse ning Charityl polegi kodu.

Charity on oma töös tubli ning tutvub lugupeetud professori Tyco van der Bronsiga, kes suhtub temasse väga hästi ning püüab neiut nii mõnigi kord lohutada ja aidata. Charity arvab, et oma lahke loomuse tõttu aitab mees igaüht, kes seda vajab. Ent selgub veel midagi – professor on lesk ja kahe väikese tütre isa. Ta teeb Charityle ootamatu ettepaneku…

 

Tõlkija Tiina Kanarbik

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Ole esimene, kes sellele raamatule kommentaari kirjutab

Soovitame

Salajane tiik

Ta vaikse elu asemel oli äkki segadus

Rahulik ja asjatundlik – neid sõnu kasutati tavaliselt Francescast rääkides. Ta pidi paljude asjadega toime tulema, sest hoolitses oma kolme tädi eest, kellega koos ta elas, ja töötas ka kohalikus haiglas. Ta sai kõigega väga hästi hakkama ja arvas, et elul pole häda midagi, kuni saabus doktor Litrik van Rijgen.

Hüvastijättu pole vaja

Kas see jääb vaid unistuseks?

Doktor Aldo van der Lindenist saaks suurepärane abikaasa – selles oli Louise kindel. Enne seda, kui mees ta perekonnaga tutvus, suhtus Louise doktorisse vaid kui kolleegi. Aga nüüd, kaotanud töö, oli tal palju aega mehele mõelda – kui võluv, lahke ja hea välimusega ta on. Noor meditsiiniõde teadis, et tema on küll viimane inimene maa peal, keda Aldo endale naiseks võiks paluda, aga mõtles sellegipoolest, mis tunne oleks olla proua van der Linden.

Ainult juhuslikult

Nii kaugel… ja siiski nii lähedal…

Henrietta Cowperi elu polnud kerge, aga ta lootis, et see muutub peagi paremaks. Varsti pärast kohtumist neurokirurg Adam Ross-Pittiga jäi neiu raskelt haigeks – ja ta väike maailm muutus alatiseks. Ta oli mehele tänu võlgu oma uue töökoha eest… ja temasse ehk pisut armunud. Mehel polnud vaja seda teada – ent pidevalt juhtus nii, et ta pidi päästma Henriettat halbadest olukordadest…

Deborah’t oodates

Kas mees hakkab teda armastama?

Kodutu neiu vajab, et tema eest hoolitsetaks… Ilmselt just nii nägi Deborah’t Sir James Marlow. Miks ta muidu oleks tõtanud teda päästma? Neiu teadis, et mitte ta välimuse pärast: tal olid porgandpunased juuksed ja erilise iluga ta ei hiilanud. See oli ainus selgitus, mille ta suutis välja mõelda – kui mees temalt just midagi muud ei tahtnud…

Kõige kallim Mary Jane

Mary Jane Seymourile ei meeldiks saada Sir Thomas Latimeri oma õemeheks – neiu tahab teda endale abikaasaks! Aga miks pidi ta seda mõistma just praegu, istudes mehe vastas, kui too esitab talle küsimusi, nagu oleks ta tunnistajapingis…

Mary Jane tahaks heita käed Thomase kaela ümber ja öelda talle, et ta teda armastab…

Laupäevalaps

Laupäevalaps peab elatise teenimiseks kõvasti tööd tegema…!

Kindlasti käib see vana ütlus õde Abigail Trenti kohta. Naine on meeldiva, ent ilmetu välimusega, ning kuna ta vajab hädasti raha, asub end karjäärile pühendama, kui ta ellu ilmub professor Dominic van Wijkelen.

Ent ilmselt vihkab see mees kõiki naisi ja Abigaili eriti. Abigailil ei jää midagi muud üle, kui peita oma südamevalu ja jätkata töödega, mis kummalisel kombel hoiavad teda Hollandis.