Pariisi toakaaslased: Thea

Armastus on laual selles humoorikas ja südamlikus romaanis iseleitud pereliikmete vahelistest sidemetest ja ootamatust romantikast, leides aset linnas, kus kõik on võimalik.

Thea Rogersi elu ei ole sugugi selline nagu tema elegantsed romantilised saiakesed. Pigem on see kuiv ja igav riisigalett.

Kümne aasta eest veetis ta Pariisis ühe maagilise aasta Nanine Laurenti restoranis tasulise praktikandina ning on sestpeale kindlalt nõuks võtnud ehitada üles hõrgutav elu. Ent ilma Tulede Linna tabamatu je ne sais quoi elemendi ja oma viie Pariisi-aegse toakaaslase toeta on Thea kaotanud silmist unistuse avada omaenda boulangerie. Mis veelgi hullem, ta on kaotanud silmist ka iseenda. Ent ta näitab vankumatult oma päikeselist iseloomu, torkab ahju uue partii croissantʼe ja veab oma päevad õhtusse – ületöötanud ja alamakstud pagarina, kes elab oma lemmikfilmide toel.

Siis saab ta kõne, mida keegi ei taha: tema kallis Nanine on haigeks jäänud.

Thea teab täpselt, mida teha: sõita tagasi Pariisi. Toakaaslaste abiga saavad nad Nanineʼi ja tema raskustes restorani uuesti jalule.

Mida ta ei taipa, on see, et endised toakaaslased näevad, et ta ise vajab samuti abi. See seltskond pealtnäha kokkusobimatuid sõpru erineb täielikult nii üksteisest kui ka temast, aga nad oskavad teda näha – paremini kui ta enda liha ja veri. Nad on talle alati toeks ning Thea võõrustajapere ema restoranis kaasa lüües kogunevad nad ka ilmetu Thea seljataha, et viia läbi totaalne muutumine. Uued riided ja soeng on igatahes menüüs, eriti pärast seda, kui Thea kohtub Nanineʼi nägusa juristi, „härra Peenetriibulisega“.

Ainult et päriselu sõidab muinasjutule sisse, kui Theale pakutakse viimaks tema suurimat unistust: USA väikelinna pagarikoja omandamist. Sel juhul peaks ta jätma maha leitud pere ja mehe, kellesse ta on armunud. Kas ta otsustab tuttava turvatunde kasuks? Või julgeb unistada varasemast veelgi suuremalt?