Öötöö

New York Timesi menukirjanik Nora Roberts esitleb uues ahnust, armastust ja ellujäämist käsitlevas põnevusromaanis varast, keda on võimatu unustada...

Harry Booth alustas varastamist üheksa-aastaselt, et ta haigel emal oleks katus pea kohal, ning sisenes öösiti luksuslikesse tühjadesse kodudesse, kust ta otsis müümiseks sobivaid esemeid. Kui ema lõpuks vähile alistus, lahkus Harry Chicagost, ent jätkas öötööd.

Ta sõidab piki lõunaosariikide rannikut Savannahʼsse, sealt edasi New Orleansi, vahetab nime, on ettevaatlik, tähelepanelik ja hoiab omaette. Ta ei saa lubada luksust silma jääda või kellessegi kiinduda. Miranda Emersoni kohates unustab ta aga valvsuse. Ent nendevaheline tugev side ei saa kesta, sest sugugi mitte kõik vargad ei järgi Harry aukoodeksit. Mõned maksavad teistele, et nood riskiksid ja nemad saaksid üha rohkem aardeid kokku ahnitseda. Mõne juhtmotiiviks on omada inimesi samamoodi, nagu nad omavad maale ja kalliskive. Ja kui Harry võtab vastu Carter LaPorteʼi pakutud väga hästi tasustatud töö, näeb LaPorte temas töövahendit, mida oma huvides ära kasutada, ja otsustab, et ta tahab Harryt omada.

Too mees on kiskja ja sellena märksa hirmutavam kui bayouʼs varitsevad alligaatorid. Kui ta väänab Harry käed seljataha ja nõuab, et Harry rööviks teatud eseme ühest Baltimoreʼi muuseumist, jätab Harry Miranda julmalt ja ilma igasuguse selgituseta maha ning kaob. Ent sõltumata sellest, millist nime ta kasutab või kuhu läheb, on LaPorteʼi vari alaliselt Harry pea kohal. Selleks, et end tõeliselt vabaks saada, peab ta vaenlasega silm silma vastu astuma. Alles siis võib ta loota, et saab omada midagi väärtuslikumat kui asjad, mida ta on aja jooksul varastanud…