Enne kui me võõraks jäime

Tol ööl juhtus tema emaga midagi. Midagi, millest keegi rääkida ei taha. Aga Sloane on otsustanud oma pere sünged saladused paljastada, isegi kui see peaks talle elu maksma.

Viieaastane Sloane McBride ei saanud tol ööl magada. Tema vanemad tülitsesid jälle, nende karmid sõnad kütsid jahedat sügisõhku. Ja siis kõlas veel üks heli – kurjakuulutav mütsatus, enne kui kõik vaikseks jäi.

Hommikul oli ema kadunud.

Ametliku versiooni järgi läks ema minema. Sloane’i armastav pühendunud ema! See ei kõlanud sugugi hästi ei tol hommikul ega siis, kui Sloane kaheksateistkümneaastasena kodust ära kolis, kibeledes minema väikesest kodulinnast Texases ükskõik kuhu mujale. Aga isegi uus algus New Yorgis modellina ei aidanud tal lahti saada painajatest. Ega hirmust, et tema kontrolliv isa ei ole mitte lihtsalt raske iseloomuga, vaid surmavalt ohtlik.

Järjekordne traumaatiline kaotus paneb Sloane'i mõistma, et ta on emale võlgu selle, et selgitab tõe välja, isegi kui peab selleks minema tagasi saladustest ja valedest kubisevasse väikelinna, mahajäetud peigmehe, isa ja venna juurde, kes eelistaksid tema vaikimist. Kui Sloane hakkab minevikus kaevama, pole küsimus selles, kas tal õnnestub teada saada, mis tol ööl tegelikult juhtus, vaid selles, mis tema perekonnast järele jääb, kui ta seda teeb.